Varajane kunst ehk kunst eelajaloolisel ajal

Kunsti tekke kohta on inimkonnal vaid oletused, päris kindlaid vastuseid ja tõestusi ei ole kellelgi. Kuid küllap on erinevates kunsti tekkimise teooriates kõigis oma terake tõtt ja kübeke loogikat olemas. Immanuel Kanti ja luuletaja Friedrich Shilleri idee kohaselt võis kunst hakata tekkima põhjusel, et inimese loomuses on soov endale luua illusioonide maailmu, kus valitseb vabadus ja mängulisus. Teine teooria seob kunsti tekke usundite- ja maagiaga. Kolmas suund esindab aga arvamust, et ka kaugetel aegadel suutsid inimesed esteetilistest elamustest niivõrd vaimustuda, mille tagajärjel võis neil tekkida eneseväljenduse soov. Või oli kunsti tekkimise põhjuseks hoopis midagi muud?

Esimesed kujutava kunsti näited on teada kuni 40 000 a tagant ehk kiviajast. Eristatakse vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega ehk paleoliitikumi, mesoliitikumi ning neoliitikumi.

Paleoliitikum – selle perioodi „alguses” hakkas inimene valmistama esimesi tööriistu, millise tegevuse jaoks pidi meie kaugel esivanemal olema juba nii mõistust kui käelist vilumust. Leiud sest perioodist on algelisemad, lihtsamad. Vanem kiviaeg kestis umbes aastani 8000 eKr.

Laialdasel maaalal Püreneedest kuni Uuraliteni on inimese asupaikadest leitud luust, kivist ja savist skulptuure. Nende hulgas on lopsakate kehavormidega naisekujusid, nn Venuseid, mis olid arvatavasti seotud esiema kultusega. Kõige tuntum on 11,9 cm pikkune Austriast Willendorfist leitud kujuke, millel vanust ligikaudu 25 000 aastat. Nimetatud kujuke on ka kunstiraamatutes kõige eksponeeritum.

Taolisi kiviaja skulptuure on välja kaevatud veel Lespugne’is Prantsusmaal, Kostjonkis Ukrainas, Vogelherdi koopast Saksamaal jm.

 Leiud Vogelherdi koopast Saksamaal

Venuse kujukesed

Ülimalt huvipakkuvad on aga vanema kiviaja maalingud, mis katavad koobaste seinu ja lagesid. Maalitud on neis paljude aastatuhandete vältel, kusjuures vanemad kujutised on veel üsna algelised. Koopaseintele on jäädvustatud käe kujutisi.  

Eriti rikkad leidude poolest on koopad Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.

Esimesena avastati suurejooneliste maalidega A l t a m i r a koobas Põhja-Hispaanias, mida on nimetatud „esiajaloolise kunsti Sixtuse kabeliks”. Veelgi kuulsam on L a s c a u x’ koobastik Edela-Prantsusmaal. Selle seintel on kujutatud piisonit, põtra, mammutit, hobust. Lascaux` leiukohta peeti kaua aega maailma suurimaks. Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest. Mõistatuslik vastuolu ongi selles, et maalingud loomadest on väga meisterlikud ja realistlikud, kuid inimkujutised algelised.

Loomad on maalitud mõnikord 4–5 meetri suurustena ning on kaunilt punaste, kollaste, pruunide ja mustade toonidega. Imetlusväärne on nende loomutruudus, ka keerulisi liigutusi on kiviaja meister osanud hästi tabada. Need kõige kaunimateks peetavad loomamaalid on valminud umbes 14 000–12 000 aastat eKr.

Kaljumaaling Pech-Merle`i koopas Prantsusmaal 15000-10000 e.m.a.

Altamira koopa maalid Hispaanias

Loomade pildid ei ole aga maalitud ainult kunsti pärast, vaid on ilmselt ühenduses nõidusega. Koopad võisid olla paigaks, kus sooritati mitmesuguseid rituaale. Kujutades enda olemasoluks tarvilikke loomi, uskus kiviaja inimene, et sellega aitab ta kaasa nende paljunemisele. Tihti näeme loomakujutistel auke — haavajälgi, samuti maagilisi märke. Tõenäoliselt arvas muistne kütt, et nii suurendab ta oma jahiõnne.

1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses praegu teadaolevaist suurim esiaja koopamaalide leiukoht. Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks. Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu.

Mesoliitikum algas pärast jääaja lõppu ja Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV aastatuhat e.Kr.

Sel ajajärgul tõusis meredes oluliselt veetase, kõikjal laiusid metsad ja laienes ka inimeste asustuspiirkond. Kodustati loomi, võeti kasutusele vibu ja nooled, paat. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Kuid kunstimälestisi on sellest ajast säilinud vähe.

Olulise erinevusena paleoliitikumist pole kaljujoonistel ja -maalidel tähelepanu keskmes enam loom, vaid inimene, keda kujutatakse paljufiguurilistes kompositsioonides ja väikesena. Looduslähedane ja realistlik kunstilaad hakkab peagi taanduma.

Asustus oli tihedam Vahemere piirkonnas. Addaura koopas Sitsiilias on inimeste kehad graveeritud kivvi kindla ja ilmeka joonega ehk nö liikuvatena. Ida- Hispaanias Valltortas kaljueendi all olevad maalid on juba tugevasti skematiseeritud. Neil jutustavatel kompositsioonidel tegutsevad ürgaja mehed innukalt: peavad jahti, võitlevad üksteisega, korjavad mett; naised jalutavad lastega.

Mesoliitikumis, kuid veel märksa hiljemgi, elab monumentaalne loomakunst edasi Põhja-Aafrikas — Fezzani ja Tassili kaljumaalidel.

Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist. Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos.

Mesoliitikumi kunstist klipi 1:55 minutil

Neoliitikum (10 000/8000 – 4 000 e.m.a. ) ja Pronksiaeg (4 000 –3 000 e.m.a.)

Neoliitikumi inimese eluviisid muutusid väga oluliselt. Senise jahipidamise asemel saab järjest tähtsamaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sagenevad sõjad maade ja saagi pärast. Samast või veelgi varasemast ajast on leitud juba kõrge müüriga kindlustatud asulaid nagu näiteks  Jericho Jordani jõe ääres.

Noorema kiviaja kunsti mälestisi on leitud peaaegu kõikjal Euroopas. Enamasti on need skemaatilised kujutised kividel või luuesemetel. Kõige sagedamini on nendeks geomeetrilised märgid, ornamendid — ring, rist, haakrist ja poolkuu, mis on ühenduses põlluharijate seas levinud taevakehade austamisega, eriti päikesekultusega. Usuti häid ja halbu vaime, loodi tootemeid. Teisal usuti hoopis esivanemate hingedesse ja seetõttu valmistati tseremooniateks maske ja rituaalseid kostüüme.

Paleoliitikumist pärineva loomakunsti traditsioon säilib Põhja-Euroopas. Norras Oslo lähedal on loodud kaljusse süvendatud joonega põtrade, karude ja vaalade kujutisi. Samamoodi on jäädvustatud loomi, linde ja mütoloogilisi olendeid Valge mere  ning Äänisjärve ääres.

Ehitised:

Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine  Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr).

Aegamööda lisandusid ehituskunsti templid (Ggantija, Hagar Qin, Mnajdra, Tarxien), valitsejate lossid, linnade kindlustused, püramiidid, hauakambrid.

Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr. Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh, dolmen, menhir.

Megaliitilised monumendid

Menhir on suur püstiasendis tahumata kivimürakas. Mõnigi kord on menhirid paigutatud ridastikku või rühmiti üksteise kõrvale. Eriti kuulus on Prantsusmaal asuv Carnaci kiviallee, kuhu kuulub üle 1000 menhiri.

Dolmen on vähemalt kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ühest küljest avatud ruum, tõenäoliselt haudehitis.

Kromlehh  -   Kui menhirid on asetatud kontsentriliste ringidena, tekib kromlehh. Väärib märkimist hiigelrajatis Stonehenge`is Inglismaal Salisbury lähedal.  Püstised ja neile toetuvad rõhtsad kivimürakadmoodustavad kaks ringi, mille keskel asus altar. Stonehenge’i rajamistalustati umbes 2000 aastat eKr ja tema valmimine võttis aega sajandeid, ulatudes pronksiaega. Tõenäoliselt on siin tegemist tähtsa kultusekohaga — tempel-observatooriumiga, kus pööripäevadel jälgiti Päikese ja Kuu liikumist.

Almendresi kromlehh Portugalis

Templid - Maltal, Gozo saarel 3000 ema.,  suurim Ggantijas 3,5 m l, h 15m. liivakivist, kaunistatud.

Keraamika:

Noorema kiviaja leidudest väärivad tähelepanu ka keraamikatooted. Eri kohtades ja eri kultuurirühmades esinevad savinõud on tehniliselt, veel rohkem aga kujult ja ilustusviisilt väga mitmekesised. Vanimad savinõud on leitud Jaapanist 7000 ema., Jarmo6ooo ema., 5000 ema. Samarra keraamika (loomade, lindude kujutamine kaunistustes). Sümbolite kasutamine Tel Halat`ist pärit nõudel (Türgi)

Potikedra tarvitamine nende valmistamisel ei ole veel üldine, enamasti on nad tehtud käsitsi. Kaunistustena esinevad sissekraabitud ja -pressitud jooned ning lihtsad mustrid, kuid leidub juba ka maalitud nõusid.

Romaani-Germaani muuseumi eksponaadid Kölnis

Skulptuur

Petroglüüfid on sissekraaped kaljudel, mis moodustavad kujundeid ja mida on täiendatud ka värviga.  Palju leide Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast. Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras.

Pronksiajal säilisid küll paljud vanad mütoloogilised arusaamad, kuid koos täiuslikuma tehnikaga tekkisid komplitseeritumad kujutlused (nt Själlandilt leitud, ornamentidega kaetud kujuke nimega Päikesevanker). Inimkond hakkas kasutama aina peenema viimistluse- ja kaunistustega ehteid, tarbeesemeid, relvi.

Pronksiajal tekivad muistsed tsivilisatsioonid Egiptuses, Mesopotaamias, Lähis-Idas, samuti Induse orus ja Hiinas. Kujunevad vanad riigid.

The Nordic Bronze age

Pronksiajale järgnes Rauaaeg, mille nimetuski ütleb juba ära sellele ajastule omased arengud.

Kokkuvõtteks

Ürgühiskonna kunsti iseloomustab avaldumisvormide äärmine mitmekesisus. See võlub meid veel praegugi käsitluse värskuse, väljenduse elevuse ja sageli ka naiivse puhtusega. Eriti kehtib see vanema kiviaja kunsti kohta. Viimase jõud ja tõetruudus on nii suured, et ajaloolased rääkisid ürgaegsete seinamaalingute realismist ning nägid neis impressionismi ennetamist (M.V. Alpatov „Kunstiajalugu”). 


/Kasutatud Jaak Kangilaski kunstiajaloo raamatuid, M.V. Alpatovi Kunstiajalugu ja interneti materjale./