Imeline jõulukuu

Kolmenädalaselt kooli

Mo elu esimene maal

Ja uksed hakkasidki vaiksemalt käima

Pisikese koolilapse hea une nimel võib kompositsioon pisut kannatada ka, kui tassist peab muusikat tulema.

Inspiratsiooni tuleb meil aknast nii, et võtab mõnel jalad alt

Mo elu teine maal

Meite kursuse kapp. Siit veel hakkab äppe tulema.

Eesti tippmodelli casting. Kõik võitsid ja kõigile on nüüd maailm lahti.

Ärge küsige, mitu tundi see hõre räitsak aega võttis

Kodune tippmodell nõuab lepingut - eluaegne tasuta ülalpidamine, igapäevane kammimine ja sügamine koos naljamängudega ning maale hiireretkedele kaasa võtmine. Kes suudaks keelduda. 

Minu uued inimesed:)

Puhta pooleli

Tõttöelda olen ma 40 a tagasi ka ühe sellise teinud

Antsu haridus tuleb küll kergesti kätte, ainult söö ja maga

Kodutöid ja 10-mindiseid visandeid koolis. See kuubikutest tüdruk sai kiita.

Ja siis saab sess lõpuks läbi. Lähed koju  ja kõige ilusam, täiuslikum, esteetilisem, andekam, müstilisem kõrgkunst on su oma käte vahel ja silme ees, kui kasehalge ahju loobid ja tuld vaatad. 

Teine õppenädal

Nüüd pean natuke selgitama

See blogi siin tekkis häda sunnil ja enam vähem ülejala. Oli vaja kiiresti-kiiresti kuhugi e-keskkonda oma koolitööd üles riputada ja vana (haha) blogijana oli see formaat kõige käepärasem. Arvasin, et keegi seda nagunii ei vaata, sest kogemus on näidanud, et kui sa oma postitusi ise ei jaga, siis seda vaadatakse vähe(m). Ja ma ei jaganud. Aga vaatajaid käib sellegi poolest. Ei teagi, kuidas nad siia satuvad. Võib olla on kunsti-, disaini- ja ajalooõppijaid üle Eesti palju ja kodutöid tehes ja googeldades satutakse siia.. Aga need ameerikamaalased, miks nemad siis satuvad? Ei tea..

Eriala on tegelikult hoopis multimeedia kujundus, nii et ühel ilusal päeval hakkab ka animat tulema. E-portfoolio tegemine on meil kohustuslik ja võib-olla teen kunagi kuhugi ka korralikuma esitluskoha. 

Et siis sedasorti teise või kolmanda nooruse hullamine mul siin käib ja kõik see muidugi pere, töö, hobide ja kahe kodu kõrvalt. Oleks rohkem aega, siis teeks neid töid muidugi palju põhjalikumalt, sest enesekriitikat kipub mul paraku üleliia olema. Nüüd lähevad käiku need, mis esimese ropsuga tulevad.

Joonistamisest. Lapsena ja noorena meeldis väga joonistada ja enda lõbuks veidi sirgeldasin ka. Õppinud ei ole ma peale lapsepõlve koolitundide kunsti tegemist mitte ühtegi minutit. Isegi kunstiringis ei ole käinud. Ja "suurena" olen terve oma pika elu jooksul teinud kindlalt alla 10 joonistuse. Ja nüüd on selline olukord, et joonistada meeldib mulle ju küll ja mingid kohad tulevad poolkogemata välja ka, aga nõutuks teeb mind see, et ma näen ja saan täpselt aru, mis on pildil valesti, aga välja tuleb ikka nii, nagu tuleb. Selleks õpingi.

Joonistamise kodutööks oli seekord 12 visandit kodust leitud asjadest. Täna tegin viis viimast ja see tass on tõesti üks tõeline käkk! Aga uut ka ei tee. Häid asju oli ka päris keeruline leida. Kõige ilusamate vormidega asjad on klaasist, aga klaasi ma üldse joonistada ei oska. Vist. Pole proovinud. Ja selle Väikese Merineitsi tegin ühe Taanist toodud suveniirikese järgi. Ausalt, see pronksi värvi plastmassist tüdruk munakivil ei ole päriselt ka kõige täiuslikum. 

Õpilane Kiir

7 tehtud, 5 veel

Antiikaeg. Rooma kunst.

Antiikajaks peetakse eelkõige Vahemereäärseid kultuure ehk Euroopa kultuurilist baasi. 

3. saj keskpaigaks eKr valitses Rooma juba tervet Itaaliat, meie aja arvamise alguseks oli aga Rooma alistanud juba Lõuna- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Vallutuste ajajärgul võtsid roomlased endale meelsasti eeskujuks kreeklaste kultuuri, samuti imiteeriti etruskide kunsti. Ka jumalaid võtsid nad üle vallutatud maadest. 

Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Hinnati praktilisust, militaristlikkust. Olulised olid ehituskunst, portree ja ajalooline reljeef. 

Rooma kunstis oli ka olulist omapära, mis kõigepealt avaldus arhitektuuris. Võeti kasutusele lubimört, mis võimaldas ehitada kaari, võlve, kupleid. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad termid ja amfiteatrid. Rooma suurim amfiteater Colosseum ehitati 1. sajandil. 

Panteon. Rooma. Sisevaade. A.Sarti gravüür.

Tähtsate sündmuste auks püstitati tiumfikaari ja iseloomuliku ehitusega olid ka templid. 

Fortuna Virilise tempel. Rooma.

Planeeriti linnu, kus tänavate ristumiskohtades asusid väljakud (foorumid). Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid avalike ehitiste juures. Triumfikaarte seintel on reljeefid ja raidkirjad. 

Hellenistlik peristüül (sammashoov)

Hadrianuse villa. Tivoli. Piranesi gravüür. 

Monumendikunst oli olemas juba vabariigi ajal, kuid muutus veelgi tähtsamaks keisrite valitsemisajal. Paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument. 

Skulptuur ja maalikunst. Skulptuure ei tehtud jumalatest vaid iseendist ehk valitses portreeskulptuuri õitseng. 

Roomlanna

Vitelliuse portree

Maalikunst oli küll popularne, kuid säilinud on seda vähe. Peamised leiud on välja kaevatud linnadest, mis 79. aastal pKr mattusid Vesuuvi vulkaani tuha alla. Suured seinamaalingud olid realistlikud, isegi tekitasid ruumilise illusiooni. Maalide temaatika on mütoloogiast kuni üksikute esemeteni. Mosaiiktehnikas olid esitatud erinevad stseenid.

Ristiusu levikuga ilmusid ka vastavasisulised teosed nagu kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombidest, kus varasematel aegadel toimusid usulised rituaalid, on leitud vastavateemalisi lae- ja seinamaale. Reljeefikunstiga kaunistati  sarkofaage.

Orans. Kalixtuse katakomb. Rooma.

Kirikuid hakkas kerkima siis, kui ristikogudused lubatuks said. Need olid välisilmelt lihtsad, kuid kindlate reeglite järgi ehitatud hooned. Sisekujunduses valitsesid maalingud ja mosaiik, samuti sambad.

Ajarännak

/Fotod ümber pildistatud M. V. Alpatovi raamatust Kunstiajalugu/
Kasutatud Jaak Kangilaski kunstiajaloo raamatuid ja interneti materjale.

Ameerika varajane kunst

Lõuna-Ameerika

Chavini kultuur ( ~1100  - 100 ema). Põhja-Peruu Andides tekkinud vanim kõrgkultuur. Siit  said alguse Peruu kuulsad keraamika stiilid. Sauadega jumalus ilmub esmakordselt Peruus Chavini ajastul (900 eKR - 200 pKr). Neljanäolist deemonit meenutavat olendit kohtab Chavini perioodil savinõudel. Metallitöödest: kuum – ja  külmtöödeldud kuld, hõbe, vask.

Paracase kultuur ( ~700 ema.-100 maj). Hästi on säilinud väga värvikad tekstiilid (ilmselt on  see korduvate mustritega dekoor piltkiri. Mitmevärviline keraamika. 

Peruu lõunaosas asuvate geoglüüfide lähistel asuvatel rituaalküngastel tehtud väljakaevamised viitavad, et Paracase kultuur lõi lihtsamaid maajooniseid sajandeid enne Nazca kultuuri. Avastuse teinud arheoloogide rühm oletab, et jooniste rajamise taga oli vajadus rändureid pööripäevadel toimuvate laatade ja suurpidustuste suunas juhatada.

Paracase geolüüfid

Nazca kultuur ( 100 – 700 maj). Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonised. Palpa ja Ingeni jõe vahel Lõuna-Peruus jooned (loomad). Kivid maast ära korjatud. See on maailma suurim kunstiteos, joonistega kaetud sadu ruutkilomeetreid suur ala. Nagu tempel. Keraamika  mitmevärviine, skulpturaalne – peetakse Kolumbuse eelse Ameerika  kauneimaks.

​Mochica (Moche) kultuur ( 300 – 800 maj) on Peruu Kolumbuse-eelsete tsivilisatsioonide seas üks vanemaid. Tema tuumikala asus põhjarannikul Moche jõe orus. Tegemist oli arenenud klassiühiskonnaga, mis jagunes ülikkonnaks, maaharijateks ja orjadeks. Rikkalik inimkujuline keraamika. Eriti tuntud on keraamika, milles avalduvad mütoloogilised ja sotsiaalsed süžeed ja neid peetakse kogu Peruu tsivilisatsiooniloo jooksul selle kunstiala tipuks. 

Päikesepüramiidid . Terrakota (näit.mehe  pea kujulised anumad), värvid punane, must, valge - see skulptuurne  keraamika kõige silmapaistvam muistses Ameerikas. Linnukujulised  kuldanumad.

Alpaka villast gobelään  Lombardi muuseumis

Tiahuanaco ( 50 ema. - 1100 maj). Pronksist esemed kõrge kvaliteediga. Keraamika. Trükitud  tihedad ja paksud villased kangad. Eriti iseloomulik on sauadega jumalus keskmise horisondi (800-1100 pKr) religioonides, kõigepealt Tiahuanaco kultuuris Altiplano kiltmaal Lõuna-Peruus, kus ta kannab nime Wiracocha.

Chimù kultuur (11.saj – 15.saj maj) -  Mochica kultuuri järgija. Peruu kullast maskid,  anumad, ehted. Vana Ameerika kõige arenenum vase- ja  pronksitöötlus. Geomeetrilisuseni stiliseeritud loomafiguuridega ja sakiliste  ornamentidega kangad. Inkad vallutasid Chimù riigi 1470.a.

Inkad ( 13.saj.-1532) Varased Inka kultuurid 1000-1438, Inka riik 1438 –  1532 (Konkista 1532-1542) Tugev ja tsentraliseeritud riik. Rangelt määratletud reeglitepärane  elukorraldus ja riikikud omandisuhted. Kuulus astanguline kaljulinn Machu  Pichu.

Vaikse ookeani rannikul 3000 km Lõuna-Andide orus. Maaviljelus.

Chequitanta – Kesk-Peruus – templi jäänused (kiviseinad ) 2000-1800 ema. Vanim Ameerikas

Chavin de Huantari – 3000? m h, Andides – palvetamiskoht  kunstistiil. 73 m lai ja 14 m h kuubikujuline ehitis. EI ole aknaid. 3 väravat ja teed (treppi) korruseid ühendamas. Välisseinas reljeefid. Peaehituses 4,5 m  monoliit – reljeef mehest kaslase näo ja hammastega (kihvad), mao jooned (silmad, hambad, huuled). Erinev olmeekidest.

Mitmetähenduslikkus (madu – juuksed). Pea eraldamine, kahel profiilil üks suu, agressiivne, nelinurksus (shang?). Honduurase kivipotid veel enam hiinapärased.

Kangakudumine – Peruus puuvillased vaibad. Kangaspuud 1500 ema. –hauast leitud vaibad – tehniline osavus! Kujutati inimesi, loomi, kalasid, koletisi, tantsijaid jne.

Inkad

/Kasutatud Jaak Kangilaski kunstiajaloo raamatuid, M.V Alpatovi Kunstiajalugu ja interneti materjale./

Varajane kunst ehk kunst eelajaloolisel ajal

Kunsti tekke kohta on inimkonnal vaid oletused, päris kindlaid vastuseid ja tõestusi ei ole kellelgi. Kuid küllap on erinevates kunsti tekkimise teooriates kõigis oma terake tõtt ja kübeke loogikat olemas. Immanuel Kanti ja luuletaja Friedrich Shilleri idee kohaselt võis kunst hakata tekkima põhjusel, et inimese loomuses on soov endale luua illusioonide maailmu, kus valitseb vabadus ja mängulisus. Teine teooria seob kunsti tekke usundite- ja maagiaga. Kolmas suund esindab aga arvamust, et ka kaugetel aegadel suutsid inimesed esteetilistest elamustest niivõrd vaimustuda, mille tagajärjel võis neil tekkida eneseväljenduse soov. Või oli kunsti tekkimise põhjuseks hoopis midagi muud?

Esimesed kujutava kunsti näited on teada kuni 40 000 a tagant ehk kiviajast. Eristatakse vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega ehk paleoliitikumi, mesoliitikumi ning neoliitikumi.

Paleoliitikum – selle perioodi „alguses” hakkas inimene valmistama esimesi tööriistu, millise tegevuse jaoks pidi meie kaugel esivanemal olema juba nii mõistust kui käelist vilumust. Leiud sest perioodist on algelisemad, lihtsamad. Vanem kiviaeg kestis umbes aastani 8000 eKr.

Laialdasel maaalal Püreneedest kuni Uuraliteni on inimese asupaikadest leitud luust, kivist ja savist skulptuure. Nende hulgas on lopsakate kehavormidega naisekujusid, nn Venuseid, mis olid arvatavasti seotud esiema kultusega. Kõige tuntum on 11,9 cm pikkune Austriast Willendorfist leitud kujuke, millel vanust ligikaudu 25 000 aastat. Nimetatud kujuke on ka kunstiraamatutes kõige eksponeeritum.

Taolisi kiviaja skulptuure on välja kaevatud veel Lespugne’is Prantsusmaal, Kostjonkis Ukrainas, Vogelherdi koopast Saksamaal jm.

 Leiud Vogelherdi koopast Saksamaal

Venuse kujukesed

Ülimalt huvipakkuvad on aga vanema kiviaja maalingud, mis katavad koobaste seinu ja lagesid. Maalitud on neis paljude aastatuhandete vältel, kusjuures vanemad kujutised on veel üsna algelised. Koopaseintele on jäädvustatud käe kujutisi.  

Eriti rikkad leidude poolest on koopad Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.

Esimesena avastati suurejooneliste maalidega A l t a m i r a koobas Põhja-Hispaanias, mida on nimetatud „esiajaloolise kunsti Sixtuse kabeliks”. Veelgi kuulsam on L a s c a u x’ koobastik Edela-Prantsusmaal. Selle seintel on kujutatud piisonit, põtra, mammutit, hobust. Lascaux` leiukohta peeti kaua aega maailma suurimaks. Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest. Mõistatuslik vastuolu ongi selles, et maalingud loomadest on väga meisterlikud ja realistlikud, kuid inimkujutised algelised.

Loomad on maalitud mõnikord 4–5 meetri suurustena ning on kaunilt punaste, kollaste, pruunide ja mustade toonidega. Imetlusväärne on nende loomutruudus, ka keerulisi liigutusi on kiviaja meister osanud hästi tabada. Need kõige kaunimateks peetavad loomamaalid on valminud umbes 14 000–12 000 aastat eKr.

Kaljumaaling Pech-Merle`i koopas Prantsusmaal 15000-10000 e.m.a.

Altamira koopa maalid Hispaanias

Loomade pildid ei ole aga maalitud ainult kunsti pärast, vaid on ilmselt ühenduses nõidusega. Koopad võisid olla paigaks, kus sooritati mitmesuguseid rituaale. Kujutades enda olemasoluks tarvilikke loomi, uskus kiviaja inimene, et sellega aitab ta kaasa nende paljunemisele. Tihti näeme loomakujutistel auke — haavajälgi, samuti maagilisi märke. Tõenäoliselt arvas muistne kütt, et nii suurendab ta oma jahiõnne.

1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses praegu teadaolevaist suurim esiaja koopamaalide leiukoht. Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks. Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu.

Mesoliitikum algas pärast jääaja lõppu ja Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV aastatuhat e.Kr.

Sel ajajärgul tõusis meredes oluliselt veetase, kõikjal laiusid metsad ja laienes ka inimeste asustuspiirkond. Kodustati loomi, võeti kasutusele vibu ja nooled, paat. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Kuid kunstimälestisi on sellest ajast säilinud vähe.

Olulise erinevusena paleoliitikumist pole kaljujoonistel ja -maalidel tähelepanu keskmes enam loom, vaid inimene, keda kujutatakse paljufiguurilistes kompositsioonides ja väikesena. Looduslähedane ja realistlik kunstilaad hakkab peagi taanduma.

Asustus oli tihedam Vahemere piirkonnas. Addaura koopas Sitsiilias on inimeste kehad graveeritud kivvi kindla ja ilmeka joonega ehk nö liikuvatena. Ida- Hispaanias Valltortas kaljueendi all olevad maalid on juba tugevasti skematiseeritud. Neil jutustavatel kompositsioonidel tegutsevad ürgaja mehed innukalt: peavad jahti, võitlevad üksteisega, korjavad mett; naised jalutavad lastega.

Mesoliitikumis, kuid veel märksa hiljemgi, elab monumentaalne loomakunst edasi Põhja-Aafrikas — Fezzani ja Tassili kaljumaalidel.

Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist. Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos.

Mesoliitikumi kunstist klipi 1:55 minutil

Neoliitikum (10 000/8000 – 4 000 e.m.a. ) ja Pronksiaeg (4 000 –3 000 e.m.a.)

Neoliitikumi inimese eluviisid muutusid väga oluliselt. Senise jahipidamise asemel saab järjest tähtsamaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sagenevad sõjad maade ja saagi pärast. Samast või veelgi varasemast ajast on leitud juba kõrge müüriga kindlustatud asulaid nagu näiteks  Jericho Jordani jõe ääres.

Noorema kiviaja kunsti mälestisi on leitud peaaegu kõikjal Euroopas. Enamasti on need skemaatilised kujutised kividel või luuesemetel. Kõige sagedamini on nendeks geomeetrilised märgid, ornamendid — ring, rist, haakrist ja poolkuu, mis on ühenduses põlluharijate seas levinud taevakehade austamisega, eriti päikesekultusega. Usuti häid ja halbu vaime, loodi tootemeid. Teisal usuti hoopis esivanemate hingedesse ja seetõttu valmistati tseremooniateks maske ja rituaalseid kostüüme.

Paleoliitikumist pärineva loomakunsti traditsioon säilib Põhja-Euroopas. Norras Oslo lähedal on loodud kaljusse süvendatud joonega põtrade, karude ja vaalade kujutisi. Samamoodi on jäädvustatud loomi, linde ja mütoloogilisi olendeid Valge mere  ning Äänisjärve ääres.

Ehitised:

Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine  Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr).

Aegamööda lisandusid ehituskunsti templid (Ggantija, Hagar Qin, Mnajdra, Tarxien), valitsejate lossid, linnade kindlustused, püramiidid, hauakambrid.

Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr. Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh, dolmen, menhir.

Megaliitilised monumendid

Menhir on suur püstiasendis tahumata kivimürakas. Mõnigi kord on menhirid paigutatud ridastikku või rühmiti üksteise kõrvale. Eriti kuulus on Prantsusmaal asuv Carnaci kiviallee, kuhu kuulub üle 1000 menhiri.

Dolmen on vähemalt kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ühest küljest avatud ruum, tõenäoliselt haudehitis.

Kromlehh  -   Kui menhirid on asetatud kontsentriliste ringidena, tekib kromlehh. Väärib märkimist hiigelrajatis Stonehenge`is Inglismaal Salisbury lähedal.  Püstised ja neile toetuvad rõhtsad kivimürakadmoodustavad kaks ringi, mille keskel asus altar. Stonehenge’i rajamistalustati umbes 2000 aastat eKr ja tema valmimine võttis aega sajandeid, ulatudes pronksiaega. Tõenäoliselt on siin tegemist tähtsa kultusekohaga — tempel-observatooriumiga, kus pööripäevadel jälgiti Päikese ja Kuu liikumist.

Almendresi kromlehh Portugalis

Templid - Maltal, Gozo saarel 3000 ema.,  suurim Ggantijas 3,5 m l, h 15m. liivakivist, kaunistatud.

Keraamika:

Noorema kiviaja leidudest väärivad tähelepanu ka keraamikatooted. Eri kohtades ja eri kultuurirühmades esinevad savinõud on tehniliselt, veel rohkem aga kujult ja ilustusviisilt väga mitmekesised. Vanimad savinõud on leitud Jaapanist 7000 ema., Jarmo6ooo ema., 5000 ema. Samarra keraamika (loomade, lindude kujutamine kaunistustes). Sümbolite kasutamine Tel Halat`ist pärit nõudel (Türgi)

Potikedra tarvitamine nende valmistamisel ei ole veel üldine, enamasti on nad tehtud käsitsi. Kaunistustena esinevad sissekraabitud ja -pressitud jooned ning lihtsad mustrid, kuid leidub juba ka maalitud nõusid.

Romaani-Germaani muuseumi eksponaadid Kölnis

Skulptuur

Petroglüüfid on sissekraaped kaljudel, mis moodustavad kujundeid ja mida on täiendatud ka värviga.  Palju leide Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast. Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras.

Pronksiajal säilisid küll paljud vanad mütoloogilised arusaamad, kuid koos täiuslikuma tehnikaga tekkisid komplitseeritumad kujutlused (nt Själlandilt leitud, ornamentidega kaetud kujuke nimega Päikesevanker). Inimkond hakkas kasutama aina peenema viimistluse- ja kaunistustega ehteid, tarbeesemeid, relvi.

Pronksiajal tekivad muistsed tsivilisatsioonid Egiptuses, Mesopotaamias, Lähis-Idas, samuti Induse orus ja Hiinas. Kujunevad vanad riigid.

The Nordic Bronze age

Pronksiajale järgnes Rauaaeg, mille nimetuski ütleb juba ära sellele ajastule omased arengud.

Kokkuvõtteks

Ürgühiskonna kunsti iseloomustab avaldumisvormide äärmine mitmekesisus. See võlub meid veel praegugi käsitluse värskuse, väljenduse elevuse ja sageli ka naiivse puhtusega. Eriti kehtib see vanema kiviaja kunsti kohta. Viimase jõud ja tõetruudus on nii suured, et ajaloolased rääkisid ürgaegsete seinamaalingute realismist ning nägid neis impressionismi ennetamist (M.V. Alpatov „Kunstiajalugu”). 


/Kasutatud Jaak Kangilaski kunstiajaloo raamatuid, M.V. Alpatovi Kunstiajalugu ja interneti materjale./