Antiikajaks peetakse eelkõige Vahemereäärseid kultuure ehk Euroopa kultuurilist baasi.
3. saj keskpaigaks eKr valitses Rooma juba tervet Itaaliat, meie aja arvamise alguseks oli aga Rooma alistanud juba Lõuna- ja Lääne-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Vallutuste ajajärgul võtsid roomlased endale meelsasti eeskujuks kreeklaste kultuuri, samuti imiteeriti etruskide kunsti. Ka jumalaid võtsid nad üle vallutatud maadest.
Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Hinnati praktilisust, militaristlikkust. Olulised olid ehituskunst, portree ja ajalooline reljeef.
Rooma kunstis oli ka olulist omapära, mis kõigepealt avaldus arhitektuuris. Võeti kasutusele lubimört, mis võimaldas ehitada kaari, võlve, kupleid. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad termid ja amfiteatrid. Rooma suurim amfiteater Colosseum ehitati 1. sajandil.
|
Panteon. Rooma. Sisevaade. A.Sarti gravüür. |
Tähtsate sündmuste auks püstitati tiumfikaari ja iseloomuliku ehitusega olid ka templid.
|
Fortuna Virilise tempel. Rooma. |
Planeeriti linnu, kus tänavate ristumiskohtades asusid väljakud (foorumid). Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid avalike ehitiste juures. Triumfikaarte seintel on reljeefid ja raidkirjad.
|
Hellenistlik peristüül (sammashoov) |
|
Hadrianuse villa. Tivoli. Piranesi gravüür. |
Monumendikunst oli olemas juba vabariigi ajal, kuid muutus veelgi tähtsamaks keisrite valitsemisajal. Paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument.
Skulptuur ja maalikunst. Skulptuure ei tehtud jumalatest vaid iseendist ehk valitses portreeskulptuuri õitseng.
|
Roomlanna |
|
Vitelliuse portree |
Maalikunst oli küll popularne, kuid säilinud on seda vähe. Peamised leiud on välja kaevatud linnadest, mis 79. aastal pKr mattusid Vesuuvi vulkaani tuha alla. Suured seinamaalingud olid realistlikud, isegi tekitasid ruumilise illusiooni. Maalide temaatika on mütoloogiast kuni üksikute esemeteni. Mosaiiktehnikas olid esitatud erinevad stseenid.
Ristiusu levikuga ilmusid ka vastavasisulised teosed nagu kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombidest, kus varasematel aegadel toimusid usulised rituaalid, on leitud vastavateemalisi lae- ja seinamaale. Reljeefikunstiga kaunistati sarkofaage.
|
Orans. Kalixtuse katakomb. Rooma. |
Kirikuid hakkas kerkima siis, kui ristikogudused lubatuks said. Need olid välisilmelt lihtsad, kuid kindlate reeglite järgi ehitatud hooned. Sisekujunduses valitsesid maalingud ja mosaiik, samuti sambad.
/Fotod ümber pildistatud M. V. Alpatovi raamatust Kunstiajalugu/
Kasutatud Jaak Kangilaski kunstiajaloo raamatuid ja interneti materjale.